Minu Parimad 10 Fotot 2025 aastal
- herverannu
- 2 days ago
- 7 min read
Aasta hakkab läbi saama ja on aeg tagasi vaadata, millistest fotoseiklustest olen 2025 aastal osa saanud.
Olen aus, selles hallis detsembris on loodusfotograafina raske midagi postiivset näha. Suuresti on see mul möödunud kodus arvuti taga toimetades või mõtteid mõlgutades kuidas ja mismoodi uuel aastal oma asjadega edasi minna. Sellel ajal ongi ka hea vaadata aastale tagasi ja käia oma tehtud fotod läbi ning valida välja parimad. Peale seda ei tundugi enam kogu see olemine nii hall, sest tegelikult olen ikka ulmelistest ja ägedatest hetkedest osa saanud. Nii foto mõttes, kui ka loomulikult selles mõttes, et olen kohapeal hetkes ise kohal olnud ja seda kõike omal nahal kogenud! Siin on minu parimad 10 fotot 2025 aastal!
10. Helge Perfektsus
Foto, mida ma veel avalikkusele näidanud ei ole. Sellest hommikust on mul väga palju ilusaid kaadreid ja nad tegelikult ootasid oma aega. Just sellepärast, et kui ma nende fotode kaustani olen igakord jõudnud, siis ma lihtsalt ei ole suutnud otsustada mida teistega jagada ja mida mitte. Veel raskem oli muidugi valida seda kõige paremat, aga siin see on. Sellel fotoretkel pildistasin tegelikult ka eelmise päeva õhtul ja öösel ning ka hommikul, kus selle antud foto jäädvustasin. Hommik oli tuulevaikne, tekkis udu ja hiljem piilus ka päike pilvede vahelt. Kõik kokku oligi üks suur perfektsus. Ma polnud paar kuud enne seda fotoretke pildistamas käinud kuna muud toimetused elus võtsid oma aja. Peale seda seiklust oli karikas jälle korralikult täis.
9. Viljandi Talv
2025 aasta juuli alguses viis elu mind elama Viljandi linna. Viljandi järv auras pidevalt ning oma koduaknast avanesid päris tihti maagilised vaated mida ma kahjuks pildistama ei jõudnud. Ühel novembrikuu lõpu hommikul ei saanud enam lihtsalt vaadata ja pidin minema. Talv on meil see aasta siiamaani ja viimasel ajal olnud selline nagu ta on. Sellist vaatepilti aga ei näe just tihti, kus puud on talvel ööga härmatise rüü selga saanud ning on tekkinud ka udu! 5 minutiga olin Viljandi järve ääres ja jäädvustasin kaadreid nii maast kui ka õhust. Mulle meeldis kuidas uduloor kulges kõrgemalt maastikult puude vahelt alla järve peale tekitades sellega väga maagilisi ja ilusaid vaateid. Puude ladvad oma kontrastidega tekitasid erinevaid mustreid ning lõpuks oli kooslus lihtsalt imeline. Väga eriline ja võib öelda ka esimene uduga foto oma uues kodulinnas :).
8. Puude rajad ja Uduvaibad
See foto on jäädvustatud samal hommikul nagu 10ndal kohal olev foto. Mäletan väga hästi kuidas ma sellel hommikul oma une ja väsimusega võitlesin. Olin terve eelmise õhtu ja öösel ka pildistanud ning autos magades oli und ärkamise hetkeks võibolla kokku saanud 3 tundi. Mõistus ütles "ära mine", süda ütles "mine, mine". Ma proovin nii palju kui võimalik sellistes olukordades lõpuks järgida oma südame häält. Ma läksin! Ma poleks seda ilmselt kunagi endale andeks andnud, kui ma ei oleks läinud. Natukene enne päiksetõusu ja päiksetõusu ajal meeldib mulle drooni lennutada. See on aeg, kui seda esimest valgust maapinnalt veel ei näe. Kõrgelt aga näeb ja võib näha just selliseid vaateid nagu siin fotol. Just täpselt niipalju udu, et puude tipud paistavad välja ning kohati tuleb ka muu maastik nähtavale. Puude ladvad moodustasid niiöelda ägedaid radu keset uduvaipa ja nii ma proovisin erinevaid nurki leida, et kogu see ilu kaadrisse jäädvustada.
7. Sügisvärvid kohtuvad Talvega
Minu arust üks ägedamaid aegu Eesti looduses, kui sügisvärvid kohtuvad esimeste miinuskraadidega. Aeg mida on väga raske tabada kuna loodus peab kõik väga hästi kätte mängima. Enne seda aastat on sügisvärvid olnud pigem tagasihoidlikud, aga 2025 aasta sügis oli 3-4 aasta üks imelisemaid. Värvid püsisid niikaua kuni saabusid esimesed miinuskraadid. Minul õnnestus sellel ajal olla fotoretkel metsikus looduses. Eemal igasugusest maailma mürast. Viimane hommik pakkus lisaks kõigele veel ka udu. Mäletan, et ma väga ei tahtnud kohapeal uskuda, et kas see kõik päriselt siin juhtub aga nii oli. Päris, mis päris. Kogu sellest fotoretkest kirjutasin ka pikema blogipostituse mida saab lugeda siit.
6. Tenerife Puud ja Pilved
Terve aprillikuu veetsin ma oma perega Tenerife ja La Palma saarel ning loomulikult käisin ka sealseid dramaatilisi maastikuvaateid pildistamas. Antud asukohas, kus ma foto jäädvustasin käisin tegelikult koguni 3 korda, et seda õiget fotot kätte saada. Foto keeles natukene rääkides, siis katsetasin erinevate ND filtritega, et saada säriaeg päikseloojangu ajal pikemaks. Eesmärgiks luua foto, kus liikuvad pilved jäävad fotol pehmemad ja mitte nii konkreetse struktuuriga, mis omakorda tekitavad rohkem muinasjutulise ja maheda meeleolu. Foto on pildistatud 219mm fookuskaugusega ning 5 sekundilise säriajaga. Loojuv päike lisas veel natukene pastellseimaid toone. Hea näide sellest, et kui tahad oma foto visiooni reaalsuseks muuta, siis üldjuhul ei piisa ühest korrast maastikul käimisest vaid võibolla on vaja käia 2, 5, 10 või 20 korda ja proovida. Lõpuks foto, mis jõudis parimate sekka. Tenerife ühest pildistamise retkest jäädvustasin ka vlogi stiilis video mida saab vaadata minu Youtubei kanalilt.
5. Augustikuu Öö Peegeldus
Siin on siis ööfoto sellest fotoretkest, kus ma pildistasin ka üles siinses listis fotod, mis jõudsid 10'ndale ja 8'ndale kohale. See foto jõudis just 5'ndale kohale, sest ma olin väga pikalt pidanud plaani, kus ma soovin Eestimaa Linnuteed koos väga hea peegeldusega jäädvustada. Suvel leidsin selleks perfektse koha, kus Linnutee tõusis ühe ilusa rabasaare kohalt. Kui öösel tähistaevast pildistama minna, siis ikka loodad, et taevas on selge ja pilvi sinna ei teki. Siin fotol ma olin aga tekkinud pilveribale väga tänulik, mis andsid fotole erilisust juurde. Samuti, et selline perfektne peegeldus tekiks, siis peavad väga paljud asjad paika vedama.
Ei tohi olla tuult, mis peegelduse ära rikub ning samuti ei tohi tekkida udu. Fotol on vasakul pool näha, et udu oli juba tekkimas. Umbes 30 minuti pärast oligi udu juba nii tihe ja foto keskel oleva saare kohal, et lõpetasin öise pildistamise ära ja läksin autosse magama. Ootan alati neid augustikuu tähistaevaga öid väga suure huviga ja see foto oligi uue hooaja esimene. Need esimesed fotod on alati väga magusad!
4. Nii Lähedal, Aga Samas Nii Kaugel
Foto on tehtud Tenerifel, Teide rahvuspargis. Veetes kuu aega aprillis Tenerifel täitsin ma ka enda ühe unistuse. Nimelt pildistada sealset Linnuteed Teide rahvuspargis. Valgusreostus on seal minimaalne ning kui all mere ääres on ilm vihmane ja sombune, siis on võimalus autoga sõita 2000 meetri kõrgusele mägedesse, kus sellel ajal on suur tõenäosus, et taevas on selge. Sellepärast on see ka üks ööfotograafide paradiise, kus paljud üle maailma pildistamas käivad. Eestis on nii, et kui on 3 kuud pilves ja sombune, siis nii on ja tähistaeva pildistamisest võid suu puhtaks pühkida. Ööfotosid sai seal palju tehtud ja miks ma just selle lemmikute ja parimate sekka valisin? Kindlasti kogu see lugu, mis ülevalpool lühidalt mainisin. Teiseks foto teostus. Öösel maastikul ringi käies leidsin ühe künka millele Linnutee kõrguselt hästi lähedal oli. Mõtlesin kohe, et saan ennast sinna künka peale täpselt Linnutee alla paigutada ning käe püsti ajada. Sellega tekitades efekti nagu puudutaksin Linnuteed ja mis oleks ka väga äge isiklik mälestus endale, kui ühe enda unistuse täitsin. See on kindlasti foto, mis leiab kunagi oma tee minu kodu seinale.
3. Lilleline Virmaline
Selleaastase virmaliste hooaja avasin enda jaoks suhteliselt hilja, nimelt alles septembri lõpus. Eelmine aasta näiteks pildistasin esimesed virmalised 5. augustil, kui õigesti mäletan. Esimesed hooaja virmalised on alati need kõige magusamad, aga selleaastane kujunes eriti magusaks. Foto on pildistatud Soomaa rahvuspargis ning see on üks esimesi fotosid, mis ma sellel õhtul tegin. Olime sõbra Mick Pedajaga natukene virmaliste mõttes hiljaks jäänud, aga kui rappa jõudsime, siis nägime palja silmaga taevas hägusalt väga erilist virmaliste kuju. Ruttu sai esimeste laugasteni mindud ning esimesed klõpsud tehtud. Sain kohe aru, et see on midagi erilist ja ma polnud varem sellise kujuga virmalist näinud. Peale esimesi pilte sai natukene kaadrit kompositsiooni mõttes parandatud ja antud klõps jäädvustatud. Minutite pärast oli lillelise kujuga virmaline kadunud. Mul oli ka hea meel, et olin antud pildistamise kohaks valinud raba. Sellel ajal olid rabalaukad veel jääst vabad ja see on tavaliselt aeg, kus on hea meie Eestimaa uhkust ehk rabasid ja rabalaukaid pildistada koos virmaliste peegeldustega. Hiljem sellel ööl tuli veel üks tugev virmaliste tants ning neid fotosid näete minu virmaliste fotode galeriis
2. Moonid ja Rukkililled
Enne seda fotot oli minu viimane selline teadlik moonide pildistamise retk umbes 3 aastat tagasi. Vahepeal ei õnnestunud õiget aega tabada, kui moonid juunikuus õitsesid ning mingitel aastatel ei leidnud korralikke põlde ülesse. Sellel aastal loksus kõik paika ja moone sai pildistatud mitmeid kordi. Peas hakkas aga tekkima ka mõte, et kui leiaks õige põllu üles, kus moonid ja rukkililled õitsevad koos ja mitte hõredalt vaid ka tihedamalt. Ühel hetkel ma Lääne-Virumaal sellise põllu leidsin, kui olin autoga sealkandis sõitmas üldse muudel eesmärkidel. Hiljem vaatasin kaardilt välja, kas õnnestuks seal päikseloojangu või tõusu ajal pildistada. Loojang tundus toimivat. Umbes rohkem kui nädala pärast olin ma antud kohas tagasi ja ühe parima foto läbi aegade jäädvustasin. Loodus andis veel niipalju juurde, et päike loojus täpselt tagaplaanil oleva kahe puu vahele ning millest ma sain alles kohapeal aru. Oma moonide ja antud foto jäädvustamisest kirjutasin ka pikema blogipostituse mida saab lugeda siit.
1. Päevalilled Vikerkaare all
Tegelikult oli väga raske otsustada kumma foto, kas päevalille oma või eelmise moonide ja rukkilille põllu oma valida aasta fotoks. Mõlemad on väga erilised, aga päevalille ja vikerkaare foto valisin sellepärast, et minul ei ole mingit kontrolli selle üle, kus ja millal vikerkaar tekib. Mooni ja rukkilille fotol ma pidin lihtsalt õigel ajal kohal olema ja tegelikult annab kõik teadlikult ära planeerida. Päike loojub ikka samasse kohta teatud ajal ja lilled on ka omal kohal. Päevalille ja vikerkaare fotol viis üks asi teiseni ja natukene oli selline hirmutav ka heas mõttes nagu kõrgemad jõud oleksid mind sellel hommikul hoidnud. Hommik algas täieliku ebaõnnestumisega. Sõitsin rabasse kuna lubas udu, aga panin oma planeerimistega totaalselt puusse. Kohapeal oli pilves ja sadas vihma. Otsustasin tagasi kodupoole sõita, aga magasin ühe teeotsa maha kuhu keerama pidin. Sellega seoses mõtlesin, et noh teen siis väikse ringi ja lähen vaatan siin fotol oleva päevalillepõllu üle. Tee peal hakkas sadama vihma ning päike piilus aegajalt pilve tagant. Vikerkaar tekkis iga natukese aja tagant taevasse. Päevalillepõllu juurde jõudnud, hakkas ka seal vikerkaar tekkima ja väga õiges kohas. Minul oli vaja ainult foto kiirelt ära vormistada. Lühidalt kokku võttes on lugu selline, aga tegelikult kirjutasin sellest juba varem ka pikema blogipostituse oma kodulehele. Minu aasta fotolugu saab lugeda siit. Kokkuvõtteks võib öelda, et oli järjekordne suurepärane aasta. Fotokaustasid vaadata, siis tegin kokku vähem pilte, kui varasematel aastatel. Tegelikult oli selliseid juhuslikke käimisi ka vähem ja teadlikke pikemaid fotoretki rohkem. Nendel retkedel sain osa päris erilistest hetkedest mille üle olen ma väga tänulik. Üks fakt, mis ma märkasin oli see, et ma käisin väga vähe rabades pildistamas. Need retked võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, et selles mõttes oli huvitav seda märgata. Iga aasta lõpp kui oma parimad fotod välja valin, siis ikka mõtlen, kas annab paremaks kuidagi minna, sest need hetked ja jäädvustused tunduvad megad ja ma olen nende fotode üle väga uhke. Siis uuel aastal tulevad muud hetked. Osasid keskkondi pildistan jällegi rohkem kui varasematel aastatel ja osasid vähem. Ootan huviga, mis uus aasta toob ja olen erinevateks väljakutseteks valmis. Lõpetuseks ma tahan teid kõiki tänada, kes te minu fotoseiklustele kaasa elate! Soovin teile mõnusat ja rahulikku selle aasta lõppu!
Comments